Munadepühad

Ülestõusmispühad kuuluvad nn. liikuvate tähtpäevade hulka. Nende algust arvestatakse kuufaaside järgi: nad algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ning võivad seega olla ajavahemikus 23. märtsist 26. aprillini.
Ülestõusmispüha on rõõmupidu tärkavale loodusele ja noorusele.Vanarahvas kinnitas, et nooruse säilitamiseks piisab, kui asetada pühadehommiku pesuvette toores muna. Et silmad jääksid selgeks ja terveks, selleks soovitati pesuvette panna hõberaha või mingi hõbeese. Saartes usuti, et kui ülestõusmispüha hommikul pesta nägu allikaveega, siis muutub nägu kauniks.

Vanarahvas kinnitas, et kui lihavõttehommikul on katused valged või kaetud härmatisega, siis on oodata veel 40 külma ööd.
Lihavõttepühadel on oma tavad. Pühadelauale kuulusid keedetud, hilisemal ajal juba ka värvitud munad, toidud magusast kohupiimast, munavõi, kohupiimapirukad, vasika- või saepraad, sült jne. Munade värvidele lisati tähendus tunnete väljendamiseks. Mõnelgi häbelikul inimesel on värvitud muna abil võimalik ihaldatule avaldada oma varjatud tundeid. Punane tähendab armastust, roosa õrnust, roheline lootust, sinine truudust, kollane valelikkust ja hall häbelikkust.